Menu

Eestis reguleerib töösuhteid Töölepingu seadus (TLS), mis on kättesaadav elektroonilisest Riigi Teatajast.

Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.


Töötingimused

Tööandja peab tagama, et kolmandatest riikidest pärit töötajatele kohaldatakse järgmised töötingimused:

Tööandja peab tagama, et kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötajatele kohaldatakse järgmised töötingimused:

NB! Erand: Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

NB! Erand: Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.


Maksud

Töötaja

Kui Eestis tekib maksukohustus (pole koduriigi kehtivat sotsiaalkindlustuse tõendit või viibib Eestis vähemalt 183 päeval), on vaja taotleda Eesti isikukood töötamise registrisse kandmiseks.

Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Välismaalase töötamise registreerimisest.

Tööandja

Antud juhul eeldame, et püsivat tegevuskohta ei ole. Lühiajaline (kuni 183 päeva 12 kuu jooksul) töötamine Eestis:

  • ei teki Eestis tulumaksukohustust ja seega tulumaksu kinnipidamise kohustust töötasult Eestis ei ole;
  • töötamine tuleb registreerida vaid juhul, kui tekib alljärgnev maksukohustus Eestis ;
  • tasuda sotsiaalmaks ning töötuskindlustuse makse ja kinni pidada töötaja töötuskindlustuse makse, välja arvatud kui töötaja kohta on koduriigist väljastatud sotsiaalse kindlustatuse tõend A1, E101 (EMP liikmesriik, Šveits) või sarnane dokument  (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia), mille tõttu ei teki Eestis sotsiaalkindlustuse maksukohustust töötasult ega ka  kohustust registreeruda;
  • eelnimetatud tööandja maksukohustuse täitmiseks on vaja eelnev mitteresidendist tööandjana registreerimine Maksu- ja Tolliametis (lisaks töötamise registreerimisele).

     

Kui maksukohustust Eestis ei teki (on olemas eelnimetatud sotsiaalse kindlustatuse tõend koduriigist), siis Eestis registreerimise kohustust ei ole.

Pikaajaline (vähemalt 183 päeval 12 kuu jooksul) töötamine Eestis:

  • tööandja maksukohustuse täitmiseks on vaja mitteresidendist tööandjana registreerimine Maksu- ja Tolliametis;
  • töötamine tuleb registreerida töötamise registris;
  • e-maksuameti lepingu sõlmimine;
  • tööandja deklareerib töötasu Eesti Maksu- ja Tolliametile;
  • töötajate töötasult tekib tulumaksukohustus, tööandja peab kinni tulumaksu;
  • tööandja tasub sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse makse ja peab kinni töötaja töötuskindlustuse makse, välja arvatud kui töötaja kohta on koduriigist väljastatud sotsiaalse kindlustatuse tõend A1, E101 (EMP liikmesriik, Šveits) või sarnane dokument  (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia).

Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Mitteresidendi tööandja maksukohustustest.

Maksude joonis